Narva hääled ei ole intervjuud, vaid reaalsetest vestlustest, hoiakutest ja pingetest fiktiivselt tihendatud kujutused. Need on loodud avalikult kättesaadavate allikate põhjal, mis käsitlevad Eesti ühiskonna, ajaloo ja tänapäeva teemasid – eriti eesti- ja venekeelse elanikkonna vahelisi pingeid.
Eesmärk on muuta nähtavaks empaatia ja mitmehäälsus – ilma dokumentaalset täpsust taotlemata.
—
A. Allikate tüübid
B. Ajavahemik Materjalid aastatest 2022–2025, sealhulgas:
—
1. Ekstraheerimine: Olulised tsitaadid, mõisted ja olukorrad eraldatakse erinevatest allikatest.
2. Kombineerimine: Erinevate inimeste või meediaväljaannete sarnased väited ühendatakse üheks fiktiivseks tegelaseks, et peegeldada tüüpilisi hoiakuid.
3. Keeleline kohandamine: Sõnavara ja rütm kujundatakse selliselt, et kõla oleks usutav, kuid mitte dokumentaalne.
4. Kontekstikontroll: Iga stseen püütakse – võimaluse piires – faktide ja Narva/Eesti tegelike häältega kooskõlastada, et saavutada tasakaalustatud pilt.
—
Iga dialoogi all paikneb valikuline „taustakiht“. See seob lühikesed kontekstiandmed (andmed, suundumused, mõisted) tõlgendava peegeldusega ja loob silla uurimistöö ja kunstilise tihenduse vahel. Nii on võimalik mõista, kust mingi hääle toon pärineb, katkestamata lugemise voolu. Siit leiab ka iga hääle avalikult kättesaadavad allikad ja resonantsipunktid.
—
Dialoogid austavad reaalsete inimeste ja rühmade väärikust. Need väldivad sildistamist, irooniat ja süüdistamist. Fiktsioon teenib mõistmist, mitte hinnangut – otsides faktilise ja tajutud tõe vahelist resonantsi.
Ükski lause dialoogides ei ole sõna-sõnalt tsiteeritud – aga võib-olla võiks iga lause, teatud olukorras, tõesti nii kõlada.
—
„Tekstid on reaalsest teemast inspireeritud kunstilised tõlgendused. Need põhinevad avalikult kättesaadavatel allikatel, kuid ei kujuta endast ajakirjanduslikke ega teaduslikke väiteid. Tegelased ja olukorrad on fiktiivsed – päriselust inspireeritud, kuid mitte sellega identsed.“
kompendium:narva_quellenmatrix_2025.csv