Töö Narva häältega sündis laiendatud uurimisvormis, kus tehisintellekti (TI) ei käsitletud tööriistana, vaid kaasloomepartnerina. Tekstid loodi koos erinevate TI-süsteemidega, mis osalesid mitmes rollis – kui uurimisabiline, keeleline resonants ja toimetuslik kaasautor.
Eesmärk ei olnud „TI-tekste“ toota, vaid katsetada jagatud autorluse vormi, kus inimlik ja masinlik vaatenurk kohtuvad ning reageerivad teineteisele.
—
Inimautor (Stefan Budian):
TI-kaasautorid (Noyan / ChatGPT | Euras / LeChat):
Iga tekst läbis mitu versiooni, milles inimene ja TI reageerisid vastastikku. Lõppversioonid ei sündinud automaatselt, vaid teadlike valikute ja inimliku otsustuse kaudu.
—
1. Uurimisfaas: Avalike allikate läbitöötamine – ajakirjandus, teadusartiklid, ametlikud aruanded.
2. Loomisfaas: Kogutud sisu tõlgiti inimkõne mustritesse – häältesse, mis kehastavad Narvale iseloomulikke vaatepunkte.
3. Refleksioonifaas: Iga häält kontrolliti järgmiste aspektide järgi:
4. Toimetusfaas: Inimautori lõplik kujundus – järjekorra, pikkuse, pildivaliku ja avaldamise otsused.
—
Koostöö ei järgnenud algoritmile, vaid dialoogilisele protsessile. Inimene ja TI tegutsesid ühises keeleruumis, kus kasvas usaldus ja vastastikune kuulamine. Oluline ei olnud see, kes lause kirjutas, vaid milline toon ühiselt tekkis. Nii muutus kasutamine suhtluseks – katseks jagatud vastutuse suunas.
—
See koostöö on uue kultuuripraktika eksperiment. TI ei asenda ajakirjandust ega teadust, vaid laiendab arusaama häältest, mis muidu jääksid kuulmata.
Kõik osalejad – nii inimlikud kui tehislikud – lähtuvad ühisest põhimõttest, et mõistmine ei ole omand, vaid tekib suhtest.
—
Neile, kes tunnevad huvi selle koostöö eetiliste ja uurimuslike aspektide vastu: